welcome to jamrock

ÕNNELIK!

vihmane esmaspäev punases majas...

Mina ja Merle Liinsoo

Teater Ugala

Seekord siis siin samas Viljandis ning taaskord jälgimas grimmeerija tööd.
Seekord oli grimmeerijaks Merle Liinsoo ja etenduseks " Börs ja Börsitar".
Täna oli aga vihmane ja kurb ilm , kohe üldse polnud mingisugune viitsimise tuju ,seetõttu läksin ma üpriski ükskõikselt kokkulepitud ajaks ( 17.30) Ugalasse. Teatri uksest sisse astudes, kui nägin Merlet, siiras naeratus näol, tõusis endalgi tujumeeter.
Läksime siis üheskoos tema grimmiruumi , tutvusime ja saime kohe ühele lainele, mis on vägagi positiivne. Sain teada ,et ta on alles väga noor veri selles grimmi maailmas, kõigest 1,5 aastat , see pani imestama aga loomulikult ainult heas mõttes, kuna Estonia ja Vanemuise grimmid on sel alal töötanud ligikaudu 15-20 aastat ja see aeg tundus mulle algul igavik , aga on võimalik saavutada ka vähema ajaga, tahtejõuga. jeee.
Merlel aga pole ilutegija kutset ega haridust, ta on nimelt lõpetanud lavaka , ehk siis ta on saanud näitleja hariduse/kutse. Ta lööb kaasa näitlejana ka mitmes Ugala lavastuses, ka reedel esietenduvas " Nii nagu taevas".
Näitlejad hakkasid saabuma suuresosas tund enne etendust, siis hakkas ka ettevalmistus ( elavasjärjekorras). Nagu ikka aluskreem , dään , silmad , suu , parukas/juuksed - tavaline. Ühe näitleja roll vajas aga ka enda õlgadele kõõma ja näkku higi, seda ta ka sai !
Sain kasutada kunstverd ja teha sellest taskurätile pritsmed etenuduse jaoks,jeekas.

Kui ma olen varem käinud vaatamas neid etendusi millele ma grimmi juures olen siis täna ma ei läinud vaatama , olin seda tükki varem vaatamas käinud. Ning seetõttu oli veel põnevam näha kuidas need rollid lava taga sündisid.

Täna käis ka etenudust vaatamas lavastaja Ott Aardam ning nii mitmedki näitlejad ütlesid ,et selletõttu väikene närv sees , lavastaja ees tahetakse ikka olla nii nagu tema selle rolli lõi ja pidada kinni tekstist.
Kokkuvõttes aga kõik õnnestus ja lahkuti teatrist naerulsui. Nii ka mina.
Õhtu lõpetasime Merlega šokolaadikoogiga, preemia.



ps: lauseehituse vigades ja kirjavigades süüdistan ma praegu kellaaega ja oma väsimust, kell juba 02,30 , hullumeelne, aeg lendab!


*

puhas rõõõõõõm . . .

Olgugi ,et on pühapäev jaaa 4 minuti pärast juba esmaspäev ei jäta ma jonni ja kirjutan kirjutan kirjutan algusega reedest...
Tartust otse täistunniekspressiga Tallinnaaa. Ees ootamas teatriprogramm No99-s. Teadmata isegi millest tükk räägib vist , tormasime Lisanniga veel viimasel minutil ja loomulikult ,et jõudsime !

"Kuidas seletada pilte surnud jänesele"






Võtsin siin mõned etenduse pildid teatri koduleheküljelt ja lisasin siia ,meenutuseks.
Etendus oli 2,5 h pikk ja ilma vaheajata,võib tõesti kõlada hirmuäratavalt ja õõvastavalt ,et nii kaua pidi istuma aga ausõna ma ei vaatanud kordagi isegi kella, ainult naersin põsesarnad valusaks ja tundsin puhast rõõmu ...
Soovitan soojalt, kui isegi mitte kuumalt! ( pileteid soovitan osta varakult, nädal aega enne etendust pole varakult, kui te nii tahate teha istute te eelviimases reas, annan oma sõna, me olime seal kuna tegime seda mida eelpool soovitasin teile aga ise ei tegutsenud niimoodi ).
Kõik No99 näitlejad on väga andekad, mõnus seltskond on sinna kokku kogutud,seda peavad enda silmad aga ise nägema kui mõnnnaaaa...




Viimased pildid siis meie teatrimeeleolust.

Teatriõhtu lõpetasime aga Mutant Diskol mis leidsis aset Von Krahlis, jepijee.



Pühapäeval aga oli mul missioon. Läksin Rahvusooper Estoniasse kella 13-ks . Taimi Lume juurde , ta on grimmiala boss. Ta oli meelsasti nõus mulle näitama oma töö võlusid ja ka mitte nii võluvaid olukordi. Igatahes käis seal grimmi tegemine Mozarti koomilisele ooperile " Cosi Fan Tutte". Ütlen ausalt ma polnud varem enne tänast ühetgi korda kuulnud ega näinud ooperit, täna sai ka see linnukene kirja,juhuu.
Kuna ooperi sünniaastaks on 1790a. siis oli ka grimm ja etenduse riided sellest ajastust.
Naistel oli suured parukad ,mis olid muidugi ,et lokkis ja korsett kleidid rõhutades peenikest piha ja rinda.
Grimm naistele oli suuresosas tugev,punased huuled, väga valge aluspõhi ja rõhutati muidugi ka tumedat silma.
Kuna ma istusin naistegrimmi toas ei saa ma kirjutada üksikasjalikult meeste lavavormist, nägin neid ainult kaugelt aga ka muidugi parukates .

Kui grimm sai tehtud siis läksime Taimiga lavataha , vaatasime vaikselt etendust. Kogu etenduse pikkuseks oli 3,5 h. Mega pikk aeg, laulmiseks ja näitlemiseks käsikäes. Huh , väga väga raske töö neil. Aga muidugi ka väga ilus!

Sain veel väikese ekskursiooni Estonias, Valeriaga, ta on kostümeerija. Kõigepealt ta viiski mind kostüümilattu kus on praegu repertuaaris olevate etenduste riided. Käisime veel rätseppade toas ja rekvisiitide laos. Peale 4,5 h Estonias oldud aega ma lahkusin ja olin väga rahul,mu silmakesed nägid palju uut ja huvitavat.

Pilt Rahvusooperist Estonia.

Ja nüüd olen kodus, 6 tunnipärast ma peaksin ärkama ja kooli minema. Aga nii ma teengi.

laena mulle kannelt...Vanemuine

Ärkasin neljapäeval megalt varakult, et jõuda juba 09.30 Vanemuisesse ja veel ärgates oli ma Viljandis , nii , eeeeeet jah, ( busy).

Läksin siis Vanemuise infoluauda ja panin oma nime kirja ,seal oli ka teisi huvilisi ning siis trepist üles neli korrust ja jõudsime draamaproovisaali, kõigepalt tehti meile loeng Kaidi ja Kaili poolt (personalijuhid) ja avati teema , et mis on teater? Ja millega tegelevad kõik 375 Teater Vanemuise töötajat ja millega tegeleb näiteks inspident või käskjalg või rekvisiitor. Kõigele saime vastused ja enamgi veel.

Isegi mina kui mingi teatriarmastaja ei olnud mõelnud kunagi sellele ,et kuidas valmivad dekoratsioonid või kus saadakse kleidid , püksid või midaiganesveeel... see kõik mida mina näen teatrikülastajana saalist vaadates ei peegeldu sellele milline vilgas töö käib lavataga..

Siis toimus väike ekskursioon teatris ja saime tutvuda erinevate töötajatega ( keegi polnud pahas tujus või torris kuskil nurgas,neist inimestest peegeldus läbini positiivsus mis oli väääääga mõnus). Külastasime teisteseas ka teatrijuhi Paavo Nõgene tööruumi. Teatrijuht on väga noor võrreldes teiste eesti teatritejuhtudega või võrrelda maailmaga. Paavo Nõgene on alles 30 saaamas ja tema õlgadel on Vanemuise teater mis hakkab järgmine aasta oma 140 juubelit tähistama.

Igates , et edasi minna oma jutuga "räägiks" veel sellest ,et kohusime pikemalt draamajuhi Sven Karjaga ja näitleja Merle Jäägeriga. Eriti peatuks aga Merle Jäägeri juures. Temaga vestlesime ligikaudu tunnikese , ja küsisime tõesti küsimusi temalt nii aiast kui ka aiaaugust :)

" Kui inimesel pole loomingulisust väljundit siis inimene läheb katki" -M.Jääger

Õhtul aga läksin ma Vanemuisesse tagasi Annely Soo tööd vaatama , ta on nimelt grimmiala juhataja. Sel hetkel kui ma seal vaatasin valmistasid nad ette just ballett "Giselle" i .

Nagu ma päeval kuulsin ,et ballettitrupis tantsib umbes 40 tantsijat ja nendest ligikaudu 5 on ainult eestlased , sellest sain ma aru ka õhtul grimmiruumis , kõik maailmakeeled olid esindatud (nali). Annely ütles ,et Giselle soeng pole muutunud juba aastast 1890 , ehk siis päris pikka aega . Soeng või see krunn naisele oli väa lihtne , sain isegi selgeks selle käppelt. Grimm naistele oli väga tugev , silmi rõhutati väga , erinevad jooned ja pikendused , et ka saalist 25.ndast reast oleks näha .

Kui kell sai aga 19 läksin ma Meeri ja oma enda õega saali balletti vaatama. See oli siis mul kolmas balletti etendus mis ma nägin.

Saalis istudes vaatasin ma kogulava ja etendust hoopis teise ilmega kui muidu , nüüd ma tean mis töö ja vaev ja mis inimestehulk on kõik selle 2,5 h ilu taga mis ma lavalt näen.

Etendusega jäin ma rahule, ballett kas lihtsalt meeldib või ei meeldi üldse, vahepealset varianti ei eksisteeri...

Pika päeva lõpetasin ma novembrikuises Tartus Mareniga , hõõgvein ja Pierre....