Ärkasin neljapäeval megalt varakult, et jõuda juba 09.30 Vanemuisesse ja veel ärgates oli ma Viljandis , nii , eeeeeet jah, ( busy).
Läksin siis Vanemuise infoluauda ja panin oma nime kirja ,seal oli ka teisi huvilisi ning siis trepist üles neli korrust ja jõudsime draamaproovisaali, kõigepalt tehti meile loeng Kaidi ja Kaili poolt (personalijuhid) ja avati teema , et mis on teater? Ja millega tegelevad kõik 375 Teater Vanemuise töötajat ja millega tegeleb näiteks inspident või käskjalg või rekvisiitor. Kõigele saime vastused ja enamgi veel.
Isegi mina kui mingi teatriarmastaja ei olnud mõelnud kunagi sellele ,et kuidas valmivad dekoratsioonid või kus saadakse kleidid , püksid või midaiganesveeel... see kõik mida mina näen teatrikülastajana saalist vaadates ei peegeldu sellele milline vilgas töö käib lavataga..
Siis toimus väike ekskursioon teatris ja saime tutvuda erinevate töötajatega ( keegi polnud pahas tujus või torris kuskil nurgas,neist inimestest peegeldus läbini positiivsus mis oli väääääga mõnus). Külastasime teisteseas ka teatrijuhi Paavo Nõgene tööruumi. Teatrijuht on väga noor võrreldes teiste eesti teatritejuhtudega või võrrelda maailmaga. Paavo Nõgene on alles 30 saaamas ja tema õlgadel on Vanemuise teater mis hakkab järgmine aasta oma 140 juubelit tähistama.
Igates , et edasi minna oma jutuga "räägiks" veel sellest ,et kohusime pikemalt draamajuhi Sven Karjaga ja näitleja Merle Jäägeriga. Eriti peatuks aga Merle Jäägeri juures. Temaga vestlesime ligikaudu tunnikese , ja küsisime tõesti küsimusi temalt nii aiast kui ka aiaaugust :)
" Kui inimesel pole loomingulisust väljundit siis inimene läheb katki" -M.Jääger
Õhtul aga läksin ma Vanemuisesse tagasi Annely Soo tööd vaatama , ta on nimelt grimmiala juhataja. Sel hetkel kui ma seal vaatasin valmistasid nad ette just ballett "Giselle" i .
Nagu ma päeval kuulsin ,et ballettitrupis tantsib umbes 40 tantsijat ja nendest ligikaudu 5 on ainult eestlased , sellest sain ma aru ka õhtul grimmiruumis , kõik maailmakeeled olid esindatud (nali). Annely ütles ,et Giselle soeng pole muutunud juba aastast 1890 , ehk siis päris pikka aega . Soeng või see krunn naisele oli väa lihtne , sain isegi selgeks selle käppelt. Grimm naistele oli väga tugev , silmi rõhutati väga , erinevad jooned ja pikendused , et ka saalist 25.ndast reast oleks näha .
Kui kell sai aga 19 läksin ma Meeri ja oma enda õega saali balletti vaatama. See oli siis mul kolmas balletti etendus mis ma nägin.
Saalis istudes vaatasin ma kogulava ja etendust hoopis teise ilmega kui muidu , nüüd ma tean mis töö ja vaev ja mis inimestehulk on kõik selle 2,5 h ilu taga mis ma lavalt näen.
Etendusega jäin ma rahule, ballett kas lihtsalt meeldib või ei meeldi üldse, vahepealset varianti ei eksisteeri...
Pika päeva lõpetasin ma novembrikuises Tartus Mareniga , hõõgvein ja Pierre....
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar